sinu küsimused E-Tech electric sõidukite kohta

Töökindluse poolest ei jää elektriautod kuidagi alla sisepõlemismootoriga autodele.

Tänu oma teadmistele elektrisõidukite loomisest, mitmeaastasele kogemusele Vormel 1-s ning pühendumusele inseneri-, disaini- ja kontrollstruktuuridele on Renault loonud E-Tech-tehnoloogia, mille eesmärk on muuta see võimalikult töökindlaks:

Elektrimootorid on vähem keerukad, vajavad vähem komponente ja on seetõttu madalamate hoolduskuludega. Sellega seotud rikkeid on lihtsam tuvastada ja kõrvaldada kui sisepõlemismootoriga autol.

Komponendid on sama töökindlad ja vastupidavad kui sisepõlemismootoriga sõidukites ning Renault' teenindusvõrgus on juba välja koolitatud enam kui 30 000 töötajat, et toetada sind su E-Techi 100% electric sõiduki hooldamisel.

Meie pakutavad E-Tech electric tehnoloogiaga autod on aastatepikkuse töö tulemus, mis tõestas end Zoe turuletulekuga 2021. aastal. Võime uhkusega öelda, et meie teadmised elektrisõidukite arendamisest võimaldavad meil välja töötada uusi tehnoloogiaid, et luua üha töökindlamaid elektrisõidukeid.

Algul jah, pärast ei.
Jah, kuna nende tootmisel on suurem süsiniku jalajälg kui sisepõlemismootoriga autode tootmisel.
Ning ei seetõttu, et ainus saaste, mis sõitmisel tekib, tuleb piduritest ja rehvide kulumisest.
Kui analüüsida nende kogu kasutustsüklit, saame tulemuseks, et elektriautod saadtavad keskkonda… 81% vähem kui sisepõlemismootoriga autod.

Lisateavet elektrisõidukite süsiniku jalajälje kohta leiad Transport & Environment (T&E) poolt 21. aprillil 2020 avaldatud uuringust.

Elektriauto käivitamine on imelihtne, kuid oluline on seda teha õigesti.

Sõltumata mudelist (võti või start/stop nupp) on käivitusprotseduuri kinnitamiseks kohustuslik hoida jalg piduripedaalil. Peale seda võid oma jala ära võtta ja autoga täielikus vaikuses liikuma hakata. Kuna auto on täiselektriline, siis ei tekita see mingeid hääli, küll aga näed armatuurlaual kinnitust, et auto käivitus.

Edaspidi või tagurpidi liikumiseks ilma sidurita tuleb käiguvalitsalt soovitud käik valida ja seejärel gaasipedaalile vajutada. Aeglustamiseks või peatumiseks tuleb vajutada piduripedaali, mille järel lülitub auto automaatselt välja ja taaskäivitub liikuma hakkamisel. Kui auto liikuma hakkab, saad nautida sujuvat sõitu koos puhta, dünaamilise ja kohese kiirendusega.

Teoreetiliselt on need kõikjal. Elektrisõiduki laadimiseks on vaja lihtsalt elektrit, seega on iga pistikupesa potentsiaalne laadimispunkt. Mis puudutab nn "avalikke" pistikupesad, siis neid võib sageli leida avalikes parklates, kaubanduskeskustes, maanteedel ja ka mõnes autojagamisvõrgus. Laadimisvõimalust pakuvad ka mitmed autoesindused, näiteks enam kui 400 Renault' esindust. Esinduste laadimispunktid võimaldavad kiirlaadimist (80% täituvuse laadimiseks kulub keskmiselt 1,5 tundi).

Plussid:

• rakendus My Renault aitab sul planeerida sõidud, võttes arvesse teekonnale jäävaid laadimispunkte.
• Mobilize charge pass annab ligipääsu Euroopa parimale laadimisjaamade võrgule.

Sinu täiselektrilise auto laadimiseks on mitmeid võimalusi:

• Ühenda see kodus voolupistikuga (võimsamasse või standardsesse) või paigaldatud laadimisseadmega. Koduse laadimisejaama paigaldamisel aitab sind Mobilize power solutions. Telli kodune laadimisseade kohe uue auto ostul Renault müügisalongist.
• Reisides vali üks paljudest avalikest laadimisjaamadest. Aega napib? Siis otsi üles kiirlaadimispunktid. Kasuta teekonna planeerijat lähima laadimispunkti leidmiseks ja Mobilize Charge Passi, et maksta hõlpsalt enamikus avalikes laadimisjaamades.

Laadimisaeg sõltub autost ja laadimisseadmest. Megane E-Tech electric taastab kiirlaadimisel 300 km WLTP sõiduulatuse 30 minutiga.

Kiirlaadimisel soovitame parima tulemuse saavutamiseks laadida akut ainult siis kui sõiduulatus on langenud alla 20% ja lõpetada laadimine maksimaalselt 80% peal.

Laadimise maksumus sõltub teenusepakkuja hinnakirjast. Tasu võidakse arvutada erineval alusel: kW põhjal, laadimisseadme kasutusaja eest (kasutatakse kiirlaadimisjaamades).

Selleks, et teel olles laadimist kiirendada, kalkuleerib teekonnaplaneerija välja parima marsruudi: see arvutab sõiduulatuse lähtuvalt auto koormatusest, teeoludest ja saadaolevatest laadimisjaamadest (tüüp ja maksumus). Näiteks võimaldab Megane E-Tech electric'u teekonnaplaneerija*, sõltuvalt valitud teekonnast, muuta aku temperatuuri selliselt, et kiirlaadimine oleks võimalikult tõhus.

Nagu seda tihti juhtub, tuleb ka siinkohal au anda mitte ühele vaid mitmele inimesele.
Mitmed kronoloogilised detailid võimaldavad meil igal juhul alguse rekonstrueerida:

• 1830. aastal töötas šotlane Robert Anderson välja esimese primitiivse elektrivankri.
• 1835. aastal töötas tema järeltulija Thomas Davenport välja väikese elektriveduri.
• Aastal 1859 leiutas Gaston Plante esimese laetava aku, mida Camille Faure täiustas 1881. aastal.
• 1895. aasta paiku tehtud fotol poseerib Thomas Parker elektriauto kõrval. Kuna ta oli tuntud kui esimeste elektritrammide jõuallikaks olnud seadmete projekteerija, siis võib oletada, et just tema oli fotol kujutatud auto leiutaja... lõpuni kindlalt seda aga väita ei saa.
• Renaut andis suure panuse elektrisõidukite populariseerimisele Renault Zoé turuletulekuga aastal 2012.